\*235 -- Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz

ansambõl *235 s ansambel ▫ ansamblis 86.3
apostõl *235 s apostel ▫ apustulis
  • Kristusõn vȯļt kakštuoistõn apostõlt. Kristusel oli kaksteist apostlit. ▫ Kristum bija divpadsmit apustuļi.
appõn *235 adj hapu ▫ skābs, skābēts
  • appõn umārz hapu õun ▫ skābs ābols
  • Mǭŗa u’m appõn ne’iku gārban. Mari on hapu nagu jõhvikas. ▫ Oga ir skāba kā dzērvene. Ta tǭ’b appõnt. Ta tahab haput. ▫ Viņš grib skābu. Rok īeb appõnõks. Supp läheb hapuks. ▫ Zupa saskābst. KK77a
bārbõl *235 s kukerpuu ▫ bārbele (Berberis vulgaris)
bēgõl *235 s aknalaud ▫ palodze
bībõl *235 s piibel ▫ bībele
biffõl *235 s pühvel ▫ bifelis (Bubalus)
binzõl *235 s pinsol ▫ saistzole (etn.)
bōgõn 1 *235 s poogen, leht ▫ loksne
bōgõn 2 *235 s viiuli poogen ▫ vijoles lociņš
borkõn *235 s porgand ▫ burkāns (Daucus carota sativus)
bõmbõn *235 adj tursunud, paistes ▫ uztūcis
  • bõmbõnõks īedõ tursuda, paiste minna ▫ uztūkt, sapampt KK78b63
  • Ta ei bõmbõnõks. Ta läks paiste. ▫ Viņš uztūka. KK78b63
dimant|kǭzgõnd *235 s pl teemantpulm ▫ dimanta kāzas
dīstõl *235 s tiisel ▫ dīsele (etn.) 79/7
drēgõl *235 s riiv ▫ aizbīdnis, aizšaujamais
  • Pa’n uksõn drēgõl je’ddõ! Pane uksele riiv (ette)! ▫ Pieliec durvīm aizšaujamo! Drēgõlõks drēgõltõb uks vi’zzõ Riiviga pannakse uks kinni. ▫ Ar aizbīdni aizbultē ciet durvis.
eksõld *235 s pl hekslid ▫ ekseļi (etn.)
engõl *235 s ingel ▫ eņģelis
  • Kis u’m nǟnd engõlt? Kes on näinud inglit? ▫ Kas ir redzējis eņģeli?
ēzõl *235 s eesel ▫ ēzelis (Asinus)
gaffõl 1 *235 s kahvel ▫ dakšiņa AL
gaffõl 2 *235 s

(a) kahvel ▫ gafele (mar.)

(b) kahvelpuri ▫ gafelbura (mar.)
  • Pīkfal nustīz gaffõlt tutkām jūst, pī’liz pardõs toļ immõr. Piikvall tõstis kahvlipurje otsa juurest, seisis pardas tulli ümber. ▫ Pīķfalle cēla gafelburu pie gala, stāvēja uz borta ap dulli. KA78b78
gēvõl *235 s [katuse]viil -u ▫ ģēvele, zelminis (etn.)
glittõn *235 adj lige ▫ glums
  • Pūkūoŗ īeb glittõnõks. Puukoor muutub ligedaks. ▫ Koka miza kļūst gluma. KK78a44
griffõl *235 s krihvel ▫ grifele (etn.)
ibīz|ēzõl *235 s hobueesel ▫ zirgēzelis
ī’dõks|tuoistõn *235 num üheksateist ▫ deviņpadsmit
idūkõl *235 s idu ▫ asns, dīgsts
  • idūkõl ouk kartuli silm ▫ kartupeļa acs; na’ggõr idūkõl kartuli idu ▫ kartupeļa asns; tierā idūkõl teravilja idu ▫ grauda dīgsts; na’ggõr idūkiļi murdõ kartuleid idutada ▫ lauzt kartupeļu asnus
ikš||tuoistõn *235 num üksteist ▫ vienpadsmit
irrõn *235 adj irevil ▫ atņirgts
  • irrõnd ambõdõks irevil hammastega ▫ ar atņirgtiem zobiem
jeksõn *235 adj segi ▫ jucis
jendrõl *235 s kindral ▫ ģenerālis
jūobõn *235 adj joobnud, purjus ▫ piedzēries
  • ne’i jūobõn, ku sīlmad at kērabizt nii purjus, et silmad on kirjud ▫ tā piedzēries, ka acis ir raibas; ne’i ku jarā jūobõn pi’ņ nagu joobnud koer ▫ kā piedzēries suns KK77a; KK78a19
  • Jūobõnt ä’b lǟ’ jemīņ jūotõ. Joobnut ei pea enam jootma. ▫ Piedzērušo vairs nevajag dzirdīt. Jūobõnõn jämp rõk. Joobnul rumal jutt. ▫ Piedzērušam dumja valoda. Sa ūod ne’i jūobõn, ä’d nǟ jemīņ valdõ päuvõ. Sa oled nii purjus, [et] ei näe enam valget päeva. ▫ Tu esi tik piedzēries, [ka] vairs neredzi gaišu dienu. Ma ei jūobõnõks vȯ’lkõks. Ma jäin joobnuks õllest. ▫ Es piedzēros ar alu. KK77a; KK78a52
kakš|tuoistõn *235 num kaksteist ▫ divpadsmit
kāndatõn *235 s kannatanu ▫ cietušais
kantsõl *235 s kantsel ▫ kancele
kilmõn *235 adj külmunud, külmetanud ▫ sasalis, nosalis
  • kilmõnd na’ggõrd külmavõetud kartulid ▫ apsaluši kartupeļi
kimgõn *235 num kümmekond ▫ desmits
kīņḑõl 1 *235 s küünal ▫ svece
kīņḑõl 2 *235 s pisar ▫ asara
  • Ku lǟ’b ma’ggõm, si’z ä’b või räukõ, ku tu’ļļizt kīņḑõld kitābõd siļmi, tī’ebõd sīlman slikțõ. Kui minnakse magama, ei või nutta, sest tulised pisarad põletavad silmi, teevad silmale halba. ▫ Kad iet gulēt, tad nevar raudāt, jo karstas asaras dedzina acis, nodara acīm sliktu. Kīņḑõld vīerõbõd. Pisarad veerevad. ▫ Asaras rit. Kīņḑõld jūokšõbõd nemē ilgõ lapsõn. Pisarad voolavad nagu hülgelapsel. ▫ Asaras birst kā ronēnam. Kīņḑõld jūokšõbõd ne’i ku õvā ve’ž, upāndõb kīņḑõld si’zzõl jarā. Pisarad jooksevad nagu veevool, upub pisaratesse ära. ▫ Asaras tek kā strauta ūdens, noslīkst asarās. KK77a; 77.2
kīsõl *235 s kissell ▫ ķīselis
kivīd|tungõl *235 s kivisüsi ▫ akmeņogle
  • kivīdtungiļi kouvõ kivisütt kaevata ▫ rakt akmeņogles
kniššõl *235 s kihulane ▫ knislis (Simulium)
knoppõl *235 s jõmpsikas ▫ knēvelis
kǭ’dõks|tuoistõn *235 num kaheksateist ▫ astoņpadsmit
kougõl *235 s leivaastja, leivaküna ▫ abra
  • Kougõld saitõ tī’edõd ǭbõ pūstõ. Leivakünad tehti haavapuust. ▫ Abras tika gatavotas no apses koka.
kǭzgõnd *235 s pl pulmad ▫ kāzas
  • kǭzgiņi pi’ddõ pulmi pidada ▫ svinēt kāzas; kǭzgõniz kutsõ pulma kutsuda ▫ ielūgt uz kāzām Jh2.2
krõmšõl *235 s sõrmenukk ▫ pirksta kauliņš
  • Amā īe spēļiz kǭrtidi koņtš krõmšõld tūorõd. Kogu öö mängis kaarte, kuni sõrmenukid marraskil. ▫ Visu nakti spēlēja kārtis, kamēr pirkstu kauliņi jēli. 79.4
kūlda|kǭzgõnd *235 s pl kuldpulmad ▫ zelta kāzas
kuolm|tuoistõn *235 num kolmteist ▫ trīspadsmit
kūolõn *235 s

(a) surnu, koolja ▫ mironis

(b) laip ▫ līķis
kuorbõn *235 adj kõrbenud, kõrvetanud ▫ piededzis, apgruzdējis
  • kuorbõn kard kõrbehais ▫ gruzduma smaka
kūoršõn *235 s

(a) korsten ▫ skurstenis

(b) lõõr ▫ dūmvads
kūž|tuoistõn *235 num kuusteist ▫ sešpadsmit
lakkõn *235 adj lakku täis ▫ piedzēries, pielacies
  • Ta u’m ne’i tǟdõks lakkõn, ku ä’b pī’l jālga pǟl. Ta on nii täis lakkunud, et ei seisa jalul. ▫ Viņš ir tik pielacies, ka nestāv kājās.
läppõn *235 adj uhke ▫ lepns > ukāz 2
  • Ne’i läppõn, ku eņtš na’nnõ ä’b tund. Nii uhke, et oma nina ei tunne. ▫ Tik lepns, ka savu degunu nepazīst. KK78a21
lotšõn *235 adj lontis ▫ noļucis
loul|ansambõl *235 s lauluansambel ▫ dziesmu ansamblis K91
luštīgõl 1 *235 adj rõõmus ▫ priecīgs
  • luštīgõlõks īedõ (~ sǭdõ) rõõmsaks saada ▫ kļūt priecīgam
  • Ne’i je’n luštīgõl mēļ u’m tǟnda nǟ’dõ. Nii rõõmus meel on teda näha. ▫ Tik priecīgs prāts ir viņu redzēt. KK77 a
ma’gḑi|appõn *235 adj magushapu ▫ saldskābs
maiskõl *235 s ritv, roigas ▫ maikste
  • Umāldõn u’m panmõst maiskõļi, la’z ne võigõd a’ilõ i’lzpēḑõn. Tappudele peab ridvad panema, et nad võiksid ülespoole kasvada. ▫ Apiņiem jāpieliek maikstes, lai tie varētu vīties augšup.
mamzõl *235 s mamsel ▫ mamzele
mandõl *235 s mandel ▫ mandele
mantõl *235 s mantel, palitu ▫ mētelis
maŗtsõn *235 s

(a) nael (kaaluühik) ▫ mārciņa (svara mērvienība) = maŗț

(b) nael (raha) ▫ mārciņa (nauda) | ≈ märtsõn
märgõn *235 adj pehkinud ▫ satrūdējis
  • Mǭ u’m täuž märgõņi pūḑi. Maa on täis pehkinud puid. ▫ Zeme ir pilna satrūdējušu koku.
märtsõn *235 s

(a) nael (kaaluühik) ▫ mārciņa (svara mērvienība) = maŗț

(b) nael (raha) ▫ mārciņa (nauda) | ≈ maŗtsõn
meisõl *235 s meisel ▫ cirtnis
meitõl *235 s talaar ▫ talārs
mī’kõl *235 s taigen ▫ mīkla > tiegāndõks (a)
  • Ma te’i sīest mī’kõlõst lēbakukīļ. Ma tegin sellest taignast leivapätsi. ▫ Es uztaisīju no tās mīklas maizes kukuli. KK78
mīstõkõl *235 s lõuguti ▫ mīstīkla (etn.)
murāstõn *235 adj tilgastanud, müre ▫ ieskābis
  • rǭžki murāstõn natuke tilgastanud ▫ nedaudz ieskābis
närbõn *235 adj

(a) nõrk ▫ vārgs
  • Rištīng īeb närbõnõks. Inimene muutub nõrgaks. ▫ Cilvēks kļūst vārgs. KK78
(b) surnud, tuim ▫ notirpis, nejūtīgs
  • närbõn jālga surnud jalg ▫ notirpusi kāja PK74.26
nēļa|tuoistõn *235 num neliteist ▫ četrpadsmit
nikkõl *235 s nikkel ▫ niķelis
nīstõn *235 adj

(a) rõske ▫ mitrs
  • nīstõn āiga rõske ilm ▫ mitrs laiks
(b) märg, lige ▫ samircis, saslapis
  • Mi’n sukād at nīstõnd. Minu sukad on niisked. ▫ Manas zeķes ir samirkušas.
nōbõl *235 adj noobel ▫ smalks, elegants
  • Sūrdizāndõd vȯ’ļtõ nōbõld. Mõisaisandad olid nooblid. ▫ Lielkungi bija smalki. 86a66
nūdõl *235 s nuudel ▫ nūdele
oudõn *235 adj haudunud ▫ izsutis
  • Varbõd īebõd oudõnõks. Varbad lähevad hauduma. ▫ Kāju pirksti kļūst izsutuši. KK78b9
õ’bdõ|kǭzgõnd *235 s pl hõbepulmad ▫ sudrabkāzas
paipõl *235 s huik, vesivutt ▫ paipala (Coturnix coturnix)
paistõn *235 adj paistes ▫ uztūcis, uzpampis
  • īedõ paistõnõks minna paiste ▫ uztūkt KK78
pakkõld *235 s pl takud, paklad ▫ pakulas
  • pakkõļi vērbikšõ takkusid kedrata ▫ vērpt pakulas; pīend pakkõld peenikesed takud ▫ smalkas pakulas; ja’mdizt pakkõld jämedad takud ▫ rupjas pakulas 79/12
pappõl *235 s pappel ▫ papele (Populus) EIIIf
partikõl *235 s partikkel ▫ partikula (lingv.)
pažūobõl *235 s räästa-alune ▫ pažobele
perpõndikkõl *235 s kellapendel ▫ pulksteņa vēzeklis
pinzõl *235 s pintsel ▫ ota
  • Sa mǭļtõd pȭrandtõ pinzõlõks. Sa värvid põrandat pintsliga. ▫ Tu krāso grīdu ar otu. KK78b3
pīšõld *235 s pl tolm, prügi ▫ putekļi, netīrumi
  • Pīšõld pū’stõb ī’dõku’bbõ. Prügi pühitakse kokku ▫ Putekļus saslauka kopā. KK78b16
pǭr|kimgõn *235 num paarkümmend ▫ pārdesmit = pǭr|kimdõ
  • pǭŗkimgõn tsentimettõrt paarkümmend sentimeetrit ▫ pārdesmit centimetru
possõn *235 adj morn, pahane ▫ drūms, īgns = puini, nukkõr
postõn *235 s post ▫ postenis
pūšõl *235 s

(a) põis ▫ pūslis
  • Pūšõl sizāl pī’lõb ku’ž. Põies seisab kusi. ▫ Pūslī atrodas [~ stāv] čuras. Si’z ūod tijā ne’iku pūšõl (~ ne’iku ulzõ pū’gdõd pūšõl). Siis oled tühi nagu põis (nagu tühjaks puhutud põis). ▫ Tu esi tukšs kā pūslis (~ kā izpūsts pūslis). KK77b
(b) ujupõis ▫ peldpūslis 85/2
rängõl *235 s pabul ▫ spiras, zirgāboli
  • ibīz rängõl hobuse pabul ▫ zirgāboli KK78a6
rikābõn *235 adj rikkis ▫ sabojājies
salkõn *235 adj imal ▫ salkans
sǟndõl *235 s agan ▫ sēnala EIIIg
seis|tuoistõn *235 num seitseteist ▫ septiņpadsmit
sidūd|appõn *235 s süsihape ▫ ogļskābe
sīekõld *235 s pl sülg ▫ siekalas > siļg
  • Ä’b ūo sīekiļi. Ei ole sülge. ▫ Nav siekalu. KK77 a
sindõn 1 *235 s sündinu ▫ dzimušais
  • ä’bāigali sindõn enneaegu sündinu ▫ nelaikā dzimušais 1Kr15.8
sindõn 2 *235 adj sündinud ▫ dzimis
  • Ta u’m sindõn mie’rmīez. Ta on sündinud meremees. ▫ Viņš ir dzimis jūrnieks. 498.2
sīpõl *235 s sibul ▫ sīpols (Allium cepa)
  • Ta kazātõb sīpõļi (~ sīpiļi). Ta kasvatab sibulaid. ▫ Viņš audzē sīpolus. Sīpõld kazābõd. Sibulad kasvavad. ▫ Sīpoli aug.
skattõl *235 s katoliiklane ▫ katolis
skitsõn *235 adj nokastanud ▫ iereibis
sǭtõn *235 s saatan ▫ sātans
sūkõl *235 s vadak, piimavesi ▫ sūkalas 498.2 = zup (b)
sūol|appõn *235 s soolhape ▫ sālsskābe
šībõl *235 s kobras ▫ bebrs (Castor fiber) > bä’bbõrz, bībõr
šindõl *235 s katuselaast, sindel ▫ jumstiņš, šindelis (etn.)
šnärbõl *235 adj nüsitud, äranäritud ▫ nošņāpts, saplucināts, sagraizīts
  • Vȯzā īeb šnärbõlõks, jarā ī’edtõd ouklimi. Liha jääb ära nüsituks, auklikuks lõigatuks. ▫ Gaļa paliek saplucināta, sagraizīta caurumaina. KK78b26
špaktõl *235 s pahtel ▫ špaktele
tsīpõl *235 s sibul ▫ sīpols (Allium cepa) > sīpõl
tsitron|appõn *235 s sidrunhape ▫ citronskābe
tšōgõn *235 adj kohev ▫ čagans KK78a42≈ tšougõn
tšougõn *235 adj kohev ▫ čagans ≈ tšōgõn
  • Lēba īeb tšougõnõks, knaššõ ouklizõks. Leib muutub kohevaks, ilusti auklikuks. ▫ Maize kļūst čagana, skaisti caurumaina. KK78a61
tungõl *235 s tuletukk ▫ pagale, apdegulis
ūdõl *235 s naarits ▫ ūdele (Mustela lutreola) E I
uid|loppõn 1 *235 s häbematu inimene ▫ bezkauņa
  • Mis sa, uidloppõn, täsā rõkāndõd! Mis sa, häbematu, siin räägid! ▫ Ko tu, bezkauņa, te runā! J6
uid|loppõn 2 *235 adj

(a) häbematu ▫ nekaunīgs, bezkaunīgs
  • uidloppõn mīez häbematu mees ▫ nekaunīgs vīrietis; uidloppõn rovzt häbematud inimesed ▫ nekaunīgi ļaudis
(b) kõlvatu ▫ izvirtis
  • uidloppõn vȯ’lmi kõlvatus ▫ izvirtība
ūomõg|tūļ *235 s idatuul ▫ austrumu vējš, rītu vējš
ūrmastõn *235 adj uimane ▫ apdullis = ūrmatõn
  • Īeb du’llõnõks, ūrmastõnõks, vä’zzõnõks. Jäädakse nõdraks, rumalaks, väsinuks. ▫ Paliek dulls, apdullis, noguris. KK78b50
ūrmatõn *235 adj uimane ▫ apdullis = ūrmastõn
veksõl *235 s veksel ▫ vekselis
  • Võib vȱlda, ku ta āndiz muntõn veksõld pǟl eņtš alīzkerrõ ja sīekõks sadīz si’zzõl. Võib olla, et ta andis teistele vekslitele allkirja ja sellega kukkus sisse. ▫ Var būt, ka viņš rakstīja [~ deva] citiem uz vekseļiem savu parakstu un ar to iekrita. 86a14
vērzõld *235 s pl leid ▫ slejas, vērzeles (etn.)
vidūkõl *235 s keskkoht ▫ vidus, viduklis > sidām|kūož
  • Vidūkõl u’m kīlma. Keskkoht on külm. ▫ Vidus ir auksts. Sidāmkūož, se u’m se vidūkõl. Keskne koht, see on see keskkoht. ▫ Centrālā vieta, tas ir tas vidus. KK78b49
viržõld *235 s pl leid ▫ slejas (aizjūga piederums) (etn.)
vīž|tuoistõn *235 num viisteist ▫ piecpadsmit
zumpõn *235 adj

(a) sombune ▫ dūmakains, apmācies
  • zumpõn āiga sombune ilm ▫ dūmakains laiks
(b) kopitanud ▫ piesmacis
  • zumpõn kard kopitanud hais ▫ sasmakuma smaka
zvenzõl *235 s kolk (tiiselrakendis) ▫ dzeņaukste (etn.) 79/11
Brissõl *235 Brüssel ▫ Brisele (loc.)
Dūmõl *235 Dūmele ▫ Dūmele (loc.)
Dūobõl *235 Dobele ▫ Dobele (loc.)
Kuresār *235 Kuressaare ▫ Kuresāre (loc.)
Patskul *235 Packule ▫ Packule (loc.)
Piltõn *235 Piltene ▫ Piltene (loc.)
Portugal *235 Portugal ▫ Portugāle (loc.)
Vīḑõl *235 Vīdale ▫ Vīdale (loc.)

 

 

EsileheleUz galveno lapu


LIV  ET  LV  Kogu tekst / Viss teksts

 

 

 


Līvo kultūr sidām       Universitas Tartuensis     Latviešu valodas aģentūra